(NB. osalejate nimekiri on täienemisel. )

KOOMIKSIKUNSTNIKUD, KES NAD ON?      
väike intervjuu näitusest osavõtjatega:





AVANTIA DAMBERG (külaline, koomiksi aktivist Hollandist) http://www.howgreatthou-art.com/

Avantia esineb kokkutulekul Hollandi koomiksi kunsti tuvustusega. Annab ülevaate uuest Hollandi koomiksist ja tutvustab koostöö võimalusi Hollandi ja Eesti koomiksikunstnike vahel.  Väike lühitutvustus Hollandi koomiksist on ilmuas lähipäevil. Jääme ootama.

Tema enesetutvustus:
Minu nimi on Avantia Damberg. Ma olen õppinud Gerrit Rietveld Akadeemias, pärit Hollandi Kariibi saarelt, elan kahes kohas: Curaçaos ja Amsterdamis, Hollandis. Koomiksi maastikul olen veel suhteliselt varases järgus aga huvi selle vastu on olnud alates lapsepõlvest. Olen suur nende graafiliste novellide fänn, mis räägivad igapäevaelust ja inimeste läbielamistest. Mis teda ajendab neid looma? Ma armastan must-valget atmosfääri ja ilma suurema hulga pisiajsadeta stilistilist lihtsust. Pisiasjad viivad meeleolu alla ja segaad tegelaskujude jälgimist. Tulevikuplaanidest: Ma kavatsen jätkata graafiliste novellide tegemist. Miu oma mõtetest, unistamisest ja sellest emotsionaalsest maailmast, milles elan. Nõnda on need lood üpris isiklikud.

Sinu mulje Eesti koomiksist? Selleks et mingi mulje tekiks, peaks ju ühte festivali külastama ehk? :D

Kas sa kasutad mingit laadi spetsiifilist loojutustamist oma koomiksites? Kas on mingeid põhimõtteid, mida järgid? Ma armastan joonistada kaamera läätse perspektiivist. Samuti joonistan oma keha perspektiivist. Tihti on kaadris ka osa mu kehast, käsi või jalg sest pildidl kujutatu on justkui läbi mu oma silmade läbi vaadatu.

Mis tehnikat sa kasutad? Ma teen pilte selles perspektiivis, mis mulle meeldib, nende alusel teen ma joonistused, markerite või õhukese joonega. Pildid stiliseerin pisut Illustratori programmiga. (Kasutan vektoriseerimist, et pehmendada jooni Photoshopis.) Samuti lisan Photoshopis tekste, värvi ja eredust.
Mis on su järgmine teos? Ma ei tea seda veel.





VEIKO LIIS

Veiko Liis on 30 aastane tootedisainer, (lõpetanud Eesti Kunsti Akadeemia disaini eriala),  firmast Taikonaut, kes vabal ajal koomikseid joonistab.  "Koomikseid sattusin tegema 14 aastaselt, kui iga kahe nädala tagant oli vaja koomiksit Rakvere Reaalgümnaasiumi ajalehte Väike Sõber. Seejärel tuli Sõnumilehe laupäevalisas "Jõnn ja karud". Pärast seda on saanud teha erinevaid asju sellistele väljaannetele nagu Säde, Eesti Ekspress, COM+, Eesti Jahimees, Autobild, Praktiline arvutikasutaja, PC World, Nädal ja Toyota Plus. Koomiksite valmistamine on minu jaoks nagu tootmine. Koomiksite valmistamine on minu jaoks nagu tootmine. Stsenaariumi mõtleb välja Ronnie, kellega alustasime koostööd aastal 2000 tehes Eesti Ekspressi koomiksit "Badblock". Seejärel keskendun mina tegelaste võimalikult efektsele kujutamisele, mille järel tuleb materjal skanneerida ja arvutis värvida. Järgmised teosed koomiksivallas võivad olla seotud õpikute ja õppematerjalidega. Veebis kahjuks midagi ei ole.



INGRIDA PICUKANE (Läti külaline)
Ta on õppinud kunsti Eesti Kunsti Akadeemias ja Läti Kunsti Akadeemias.

Ma juhtusin koomikseid tegema Läti ajakirja „Kuš!“ abiga kusagil 3 aastat tagasi. Enne seda joonistasin ma koomikseid varases lapsepõlves, iseenda jaoks. Peale mu esimesi koomikseid ajakirjas „Kuš!“, hakkas mind koomiksi huvitama kui mõtteviis ja organiseerimisruum, tegin koomiksiruumi kohas “SLAVA and chemistry”. Ma maalisin loo otse vana Post-Soviet keemia valgetele kahheldatud seintele. See oli huvitav kogemus. Siiamaani, koostöö Läti koomiksi ajakirjaga käib, olen nii laisk et arvatavasti poleks ma kunagi koomikseid ilma teinud kui poleks olnud ajakirja „Kuš!“

Mis sind neid looma innustab:
Õigupoolest sama mis animatsioonis. Kuna ma ei ole proffesionaalne kirjanik, siis on see võimalus jutustada lugusid joonistamisoskuse abiga. Mulle meeldib joonistada ja soovin saada tuntuks.

Eeltulevatest töödest: Hmmm… Hmmm.  See sõltub „Kuš!“ ajakirja järgmisest teemast. ( Igas ajakirjas on spetsiaalne teema.). “ Aga tõsiselt ma loodan et mul on piisavalt kannatust kõigi nende lugude joonistamiseks, mis mul peas on ja üks asi on minu jaoks peamine: Teha midagi minu oma kogemuste alusel. Koguda mälestusi ja jäädvustada Nõukogude ja Post- Nõukogude aegu, mis on hääbuvas. Ilmselt hakkan ma vanaks jääma. Niisis: järgmiine tõenäoline teos on mu lapsepõlvest.

Sinu mulje eesti koomiksist: Hmmm... “ Raske küsimus. Kui aus olla, ma pean ütlema (häbiga) et ma ei tea palju sellest. Ma olen näinud näitusi. (Üks oli osana animafestivalist “Animated Dreams” ) ja ma kuulsin et eelmisel aastal anti välja üks raamat üks Eesti Koomiksi teemaline raamat. Kahjuks pole ma seda näinud. Ja ma pole kuulnud ka ühestki regulaarselt ilmuvast ajakirjast nagu seda on „Kuš!“ Lätis “ 

Millistest metoodikatest, põhimõtetest lähtud oma lugude kokkupanekul?    “Miinu spetsiifiline loojutustamis- viis on see, et mul teda pole. Ma ei loe ennast tõeliseks koomiksikunstnikuks sest ma ei ole neid nii palju teinud. Huvitun enam eksperimenteerimisest ja mängumisest erinevate meediumide printsiipidega ja loo jutustamis potensiaaliga, et kanda lugudesse tundeid ja huvitavamat osa endast. Püüan iga loo jaoks leida kõige mõjusama stiil. Kõige sobivama leidmine on väljakutse ja ma ma pole lõpuni kindel selle eelistes. Momendil olen ma huvitatud millegist“sensuaalsest “, kasutan 3D asju, segades seda 2D joonistustega. Võibolla on see nii, sest valmistan momendil oma esimest nukufilmi.



ED LABETSKI   http://painted.planet.ee/

 
Sündinud Kohtla-Järvel. Elanud ja tegutsenud Tallinnas ning Lõuna Hispaanias. Tegevusvaldkond on mul alati olnud visuaalne: disain, illustratsioon, koomiks, maal, reklaam, animatsioon. Hetkel töötan reklaamiagentuuris Division loovjuhina. Koomiksit olen väikestviisi teinud juba ammu. Ei mäletagi kuidas see alguse sai. Tavaliselt on mul keegi väga osav kirjanik abiks olnud - Unitube puhul Anton Masik. Kalevipoega analüüsib, mugandab ja kirjutab Ago Visak. Käivitunud on ka netikoomiks Unitube.net


“Kas kasutad oma koomiksite loo jutustamise juures mingeid kindlaid metoodikaid...?“
“See varieerub. Unitube puhul on mul oluline, et mul endal oleks fun teha ja sellesse oleks peidetud minu ning Antoni meelest palju kavalaid asju. Isegi kui lugeja kõike ei mõista. Minimaalsete vahenditega loo mittelineaarne edasi viimine, sürrealistlike kõrvalekalletega. Järgmisest, peatselt ilmuvast teosest, milleks on Eesti rahvuseepose “KALEVIPOEG “adaptsioon:  raamat on Kreutzwaldi KALEVIPOJA ainetel. Kalevipoja puhul on oluline eepos edasi anda nii truult kui võimalik, muutes seda samas nii loetavaks ja ilusaks kui võimalik. Ehk siis eesmärk on et eepos jääks eeposeks aga vorm oleks kättesaadavam ja nauditavam. Järgmistest teostest veel: Unitube ja Kalevipoeg on prioriteetsed. Üks huvitav steampungilik süzhee on veel Anton Masiku poolt sahtlis (selle ilmumist ma hinge kinni hoides veel ei ootaks). Praegu on põhiline saada Kalevipoja koomiks sellisesse vormi, et ei oleks enda ega eesti rahva ees häbi. “
Netikoomiksi UNITUBE aadress: www.unitube.net  




KARL ERIK TALVET
http://www.jukara.deviantart.com

 Olen lapsepõlvest saadik koomikseid lugenud ning aeg-ajalt ka väikeseid kritseldusi teinud. Aastatel 2003-2006 elasin Belgias, riigis, kus Euroopa koomiksikunst põhiliselt alguse sai. Kevadvaheajal 2004 andis Brüsseli Kuninglik Koomiksimuuseum nädal aega huvilistele koomiksijoonistamise tunde. Võtsin osa ja mulle hakkas see väga meeldima. Aastatel 2004-2006 käisin kaks korda nädalas koomiksitunnis, kus ma koomiksi joonistamise baasid ja põhimõtted selgeks sain. Joonistan neid praeguseni, ehkki ma ei julge enam pilgu heita oma varasematele teostele, mis on minu meelest sõnakirjeldamatult haledad ja koledad.

Mis sind koomiksite valmistamise puhul "tõmbab"? Mind tõmbab see, et saab nii kunstilist kõlge kui sisu kontrollida, ning seda iga "amet ei võimalda". Väga palju sarnasusi on sellel filmirezhisööri ametiga. Minu jaoks on sellest saanud oluline eneseväljendamisviis, kuna panen tihti iseennast oma tegelastesse. Viimasel ajal olen sellega palju vähem tegelenud, kui varem, ent ma kavatsen ikkagi jätkata.

Eesti koomiksist: Eestis on meil nii vähe koomiksitegijaid, seega üritan anda endast parima. Üldiselt olen oma "teoseid" üles pannud leheküljele http://www.jukara.deviantart.com Varem joonistasin ükskõik mida, nüüd aga katsun tegeleda inimlike ja eksistensiaalsete projektidega. Eestis tehakse seda liiga vähe; vähemalt on mul selline tunne, sest ma ei ole seda peaaegu ülde näinud. Aga võib-olla ei ole ma ka piisavalt uurinud. Samas, mulle ei meeldi eestikeelne sõna "koomiks", sest minu meelest on see liiga valesti kasutatud termin. Muidugi tuleb see inglisekeelsest sõnast "comic", mis viitab sõnale "koomiline". Minu meelest on see vale sõna, sest koomiks ei pea üldse tingimata olema naljakas. Nagu teised filmid ja raamatud, on nii naljakaid kui ka vähem naljakaid, jubedamaid ja vähem jubedamaid, väiksematele ja suurematele... Igasuguseid on, ent see sõna paneb teistmoodi arvama. Võib-olla sellepärast ongi koomiksikunst Eestis nii ebapopulaarne... Prantsusekeelne sõna "bande dessinée" (lühend BD), mis tähendab "joonistatud riba" on minu meelest palju paremini kasutatud ja loogilisem. Kahjuks ei leidu eesti keeles piisavalt head sõna, ehkki võiks olla, näiteks, pildiriba, joonislint, piltjutustus, jne.

Loo jutustamise metoodikatest: Varem tegin ükskõik mida, mille üle ma praegu väga uhke ei ole. Tekkis teatud märksõnaga mõte ja asusin kohe joonistama, enamasti teadmata, kuidas ma lugu edasi arendan ja lõpetan. Nüüd olen ettevaatlikum. Kui mõte tuleb, katsun ta kirja panna algusest lõpuni, et teada, mis teed pidi minna. Kui võimalik, katsun ka leheküljed enne mustandipaberile visandada, et saada väike ettekujutus lõplikust vormist. Eeskujudeks on mul sellised koomiksikunstnikud, nagu Hergé, Edgar P. Jacobs, või veel Zep. Hergé on minu iidol, eriti just graafilisest poolest. Mulle meeldivad Jacobsi juures nii tema graafiline käekiri kui ka tema narratiivne stiil. Zepil on huumorimeel ja käekiri, mis mind inspireerivad naljakoomiksite tegemiseks. Kõike teen käsitsi.

Milline võiks olla ANTI-KOOMIKS? Jaapani mangad mulle üldiselt ei meeldi; see on lihtsalt liiga erinev sellest, mis mulle meeltmööda on. Kõik näod on ühesugused, graafiline külg kipub tihti liiga sürrealistlikuks ja absurdseks minema.
Samuti ei fänna ma väga ameerika koomikseid, kuna sealt minu meelest muud ei tule, kui taplused, superkangelased, jne. On ka muidugi erandeid, aga üldiselt see mulle ei istu. Põhimõtteliselt olen ma Euroopa, eriti just Prantsuse ja Belgia koomiksikunsti huviline. Hea koomiks on eelkõige hea stsenaarium. Kui sisu on igav, ei hakka koomiks isegi hiilgavate joonistustega lugejatele meeldima. Väga raske on joonistada ja kujutada igavust ilma, et lugejal igav hakkaks.






EDVIN AEDMA

( Sündinud 1983. ) Mu soe lapsepõlv möödus intellektuaalide perekonnas, ning peatselt leidsin ennast lõpetamas bakalaureuseõpet semiootikas & kulturoloogias. Seejärel õppisin Vene ja Ameerika ülikoolides ning kaitsesin Tartu Ülikoolis magistrikraadi kirjalikus tõlkimises.Olen siiamaani avaldanud kaks novelli- ja miniatuurikogumikku— Eestis 2007. aastal Inimene ja draakon ning Ameerikas 2008. aastal Short Stories & Graphic Art. Mu koomiksid on ilmunud Eesti koomiksiantoloogiates, Eesti Ekspressis ja Müürilehes.

Püüan oma loomingus peegeldada eksistentsis leiduvat ilu, soojust ja headust, jäädes seda tehes võimalikult lihtsaks ja minimalistlikuks. Kirjutan/joonistan ka kurbusest ja kõledustest, mõnikord ka mõnevõrra sünget groteski, kuid ma ei muuda viimaseid kunagi odavaks (vägivalla)pornograafiaks või enesehaletsuse- ja pessimismideemonite põllumaaks. Kokkuvõttes on loomingul minu jaoks muinasjutusegulise maagilise realismi maitse. Koomiksid on mulle olnud loomulik osa joonistamisest, ning kirjutasin nende teemal ka oma semiootika bakalaureusetöö. Viimasel ajal on minu jaoks koomiksid, animatsioon ja film (ja tegelt ka kirjutamine) varasemaga võrreldes rohkem kokku sulanud ja näen neid üha rohkem sama kera erinevate külgedena, eksperimenteerides kõigiga. Praegu tundub Eestis olevat põnev koomiksite tärkamisaeg, ning loodan, et saan selles nii oma koomiksite kui ka mõtetega osaleda.




ELINA ja JOONAS SILDRE

Elina ja Joonas Sildre on kahtlemata Eesti suurimad koomiksiaktivistid ja sellel maastikul käsikäes väga toimekalt mütanud. Elina Sildre: mitmete koomiksite autor, kaasautor. Joonas Sildre: koomiksinäituste kuraator ja Eesti koomiksinäituste ja koomiksikogumike koostaja.

Mis on koomiksi kui zhari eelised?

Joonas: Tegija ei pea hästi joonistada ega kirjutada oskama. Piisab, kui oskab mõlemat keskmisel tasemel - neid oskuseid kokku liites saab "täisosa". Lugeja saab ka kahekordse lugemiselamuse, kui pilt ja teksti on oskuslikult kokku liidetud.

Elina: Minu jaoks on head koomiksit lihtsam ja huvitavam lugeda kui raamatut või vaadata filmi/animatsiooni. Täiskasvanutele suunatud koomiksit lugedes on huvitav vaadata korralikku kunstnikutööd, mida
näeb mujal meediates suht harva ja väikestes koguses, eriti Eestis.


Millistest loojutustamismeetoditest lähtute narratiivi loomisel?

J: Püüan pea iga loo juures leida enda jaoks mingi uue stiilivõtte või süsteemi. See teeb minu jaoks asja alati huvitavaks või värskeks.Samas on mul väga raske teha lugu juba läbiproovitud stiilis.

E: Iga kaader peab midagi ütlema. Soovitavalt peab lugu naljakas või tragikoomiline olema, kui mitte sisult, siis vähemalt joonistuselt. Lugeja peaks kindlasti ka aru saama (peale mu enda), mida selle looga öelda on tahetud.


Mis on hetkel töös?

J: Peaksin tegema järje oma lastekoomiksile "Maailma naba", kuna paljud on seda küsinud. Samas on ideetasandil töös üks Eesti pseudokeskaega paigutuv pikem lastelugu. Tahaks teha ka ühe "tõsise" graafilise novelli.

E: Pidevalt töösolev projekt on lastekoomiks Tähekesse. Tulevikus tahaks teha kokandus- või peretemaatilisi koomiksiribasid mõnesse ajakirja. On idee teha koomiks-kokaraamat lastele ja noortele.
 
Lisaks: Novembris toimub Eesti Lastekirjanduse Keskuses Pikk tänav 73 Eesti koomiksi ülevaatenäitus.
Novembris toimub Pöffi raames Eesti-Soome koomiksi ühisnäitus ja selle raames ka workshopid ja avalik koomiksiturniir. Korraldajateks Soome Instituut ja Soome koomiksiselts.





ALEKSANDER ROSTOV

http://kinnas.deviantart.com/
http://za-um.blogspot.com/
"Olen Aleksander Rostov. Õpin Tartu ülikoolis maali. Olen Zaumnik, maalikunstnik, koomiksikunstnik, videomänguautor, nohik, nihilist, dekadent ja dändi."

Ma olen Aleksander Rostov ja ma tahan teha ägedaid asju. Kui tuleb tahtmine ägedaid asju teha siis tuleb ka meelde, et perfokad on piinlikud, kirjutamine aeglane ja raske ning laulda ei oska. Küllap siis tuleb maalida. Maalimine on aga halb mõte sest maalikunst on sunnitult formalistlik, tegeletakse värvi ja pintslitöö ja teiste vormiliste probleemidega. Idee on alati saamatu, ta on kas mingit lugu või ideed illustreeriv või proovib kuidagi abstraktsemalt kontseptsiooniga tegeleda, kuidagi muljet edasi anda. Enamvähem eranditult kohmakalt. (Vahemärkusena pean kusagil välja ütlema, et eriti piinlik on see, kui maal on eneseleviitav st "maal mis tegeleb selle probleemiga, et maal ei saa eriti hästi idee edastamisega hakkama"! Ui kui piinlik siis olla on! Punastan ja vaatan maha, varjan pilku ja loodan, et keegi mind ei märka sellise asja lähedal seismas.) Mõnikord on nauditav see galeriikülastajana anonüümsete sümbolite aimamine, enamasti aga igav ja tüütu. Mõnikord on maalil endal paar sõna peal aga enamasti on maali saatev tekst mingil välisel paberil mida mitte keegi kunagi ei viitsi lugeda. Mõnikord proovivad mitu pilti koos töötada sama kontseptsiooni nimel. Alati kannatab idee oma meediumi raskuse all.  Siis aga lööb jalaga ukse lahti koomiks, oma needitud nahktagi ja läbitungimatute päikeseprillidega ületab ta kõik eelmainitud probleemid! Piltide rohkus ja teksti naturaalne integreeritus lubab sulle kõiki visuaalse meediumi võimalusi, veristilikust abstraktse sümbolismini. Lõika, voldi ja kleebi neid kuidas tahad! Siis tuleb videomäng ja peksab koomiksi läbi sest ta teeb seda kõike Veelgi Paremini! Ülbelt lisades sinna veel interkatiivsuse!


Milliseid metoodikat kasutad oma loomingu ülesehitamisel narratiivi poolest?
Kuiv protsessi kirjeldus! On idee. Vaimukas püant millest tekib koheselt ka narratiivi konstrukt. Seda tavaliselt lihvida vaja ei ole, ta tuleb alati terviklikuna. Seda analüüsides hakkad sa tuletama vormilisi juhtnööre, kui silutud joont vaja on, kerge või raskepärane, kompositsioonivõtteid jne. Allutad kõik vormilised tingimused idee teenistusse, mõtled välja postmodernistlike lollitamisi nagu see üks valge leht keset koomiksit mis on kaheksa korda suurem kui teised ja sa pead ta raamatu vahelt välja voltima, sest see vaikus mis seal keset lugu peaks olema on just Nii suur.
Siis on raske töö tehtud ja tuleb see sitt ainult valmis joonistada.


Mis või kes või milline on Eesti koomiks? Igav. Kui nüüd küüniliselt kategoriseerida siis paistab, et meie kohalikus skenes on kaks põhilist hulka. Need kes ei oska üldse joonistada aga tahavad naiivses siiruses koomiksit teha (mis on natuke naljakas ja natuke kurb) ja siis on need Ehtsa minekuga kunstnikud kes millegi pärast tegid nüüd ühe või kaks rumalat eskperimenti umbes pea-aegu koomiksi vallast ja siis lasevad veidi liugu sellel hiljutisel "koomiksi-buumil" (miljardeid aastaid maailmaruumis valitsenud vaikus mõraneb, iidses Dorpatis murravad maakoorest läbi müütilised Kraken, Tiamat ja Sildre ning täiesti märkamatult on kõikjale ilmunud igasugused koomiksikogumikud ja näitused?).
Kumbki kategooria midagi eriti põnevat ei tee. Tahaks hoopis andekaid joonistajaid kes on natuke liiga palju raamatuid/wikipediat lugenud.


Mis on sinu järgmised projektid?  Kui hästi läheb hakkab animafilmi tegema, sellist suurt, täispikka. Kui hästi ei lähe tulevad videomängud, sellised väikesed ja pretensioonikad, viin nad odavatel läpakatel galeriidesse ja kleebin seinale sildi mis ütleb "Z hüppab!" aga tobe galeriikülastaja ei leia nuppu üles. Koomiks on kuidagi kõrvale jäänud viimasel ajal. Olen leidnud, et teda ei saa eriti hästi pliiatsist imeda - maha istuda ja 'koomiksit teha!' ei tööta. Need ideed tulevad juhuslikult ja viimane tuli paar aastat tagasi. Pikem plaan on lõpuks kokku saada selline vinjetikogumik, stilistikalt peaks imiteerima nunnut 17. sajandi filosoofiateost kus teemad on lihtsad ja pealkirjad alati seestütlevas käändes. "Frank" näiteks on "Lojaalsusest". ("Armastusest" muide on "Armastusest")









LILLI KRÕÕT REPNAU simplelifelihtneelu.blogspot.com

Millega tegeled, kuidas sattusid koomiksit tegema?
Tegelen hetkel väga mitmete erinevate asjadega. Viimased 5 aastat olen olnud seotud kirjandusajakirja Värske Rõhuga. Kuna elan Uues Maailmas kirjanike liidule kuuluvas majas, siis aktiivse kodanikuna püüan kaasaidata kohalikes tegevustes. Keldris asub raamatukogu Kapsad, mis kevadel ärkab kindlasti talveunest. Viimased paar aastat olen töötanud Joonisfilmis, kus mul nüüd pikem puhkus...Põhiliselt tegelen enda loominguga, mis iganes see ka ei tähendaks. Koomiksi juurde sattusin aastaid tagasi kui Joonas Sildre koostas eesti koomiksi näitust Rael Artel Gallerys Tartus.

Mis sind just koomiksi meediumi puhul nn. tõmbab?  Koomiks on hea meedium jutustada oma lugusid. Ma ei tee väga palju koomikseid, aga kui mingi lugu hakkab peas kerima siis vaja see paberile panna. Minu jaoks on see hea sümbioos pildi ja sõna vahel. Tõmbab see kui näed lahedaid autoriraamatuid, kus visuaalse narratiiviga on osavalt mängitud.

Plaanid tulevikuks? Joonistada, joonistada, joonistada. Kunsti luua ja tegutseda. Juunis keskpaigas East Creative Spaces 6-es isiknäitus „Rääkivad pead“.
Sinu mulje eesti koomiksist... On nähtud, aga vähe, põhiliselt internetis ja nendest vähestest kogumikest, mis avaldatud. Samas on see ka mõistetav, et Eestis pole viimase 20ne aasta jooksul tekkinud võimast koomiksikultuuri. Kui loen vaatan midagi head siis on see alati innustav. Näiteks Veiko Tammjärve piltlugusid on alati meeldiv kogeda. Koomiks ja narratiivne illustratsioon on üks meedium millega tegelen, väga ei võrdle end teistega. Kindlasti kui süveneda siis leiaks erinevate kunstnikega paralleelseid jooni.

Mis loojutustamis meetodeid oma lugude kokkupanekul kasutad?  Mulle meeldib väga kirjutada! Samas väga pikki tekste on tüütu vormistada. Minu jaoks peab olema mingi käima lükkav narratiiv, mida ma tahan joonistades edasi anda. Tihtilugu on tekst suunav jõud, ilma milleta pildi mõte ei jõuaks kohale. Tavaliselt tulevad ideed koheselt koos sõnade ja pildiga. Põnev on eksperimenteerida ja koomiksite tegemiseks kasutan erinevaid meetodeid, mingit kindlat retsepti pole.

Kuidas on seis sõnavabadusega Eesti koomiksis?
Ma ei tunne survet.





CHINTIS LUNDGREN
http://vimeo.com/chintislundgren/videos 
(Chintise uuemad animatsioonid)
http://www.chintislundgren.com/   (umbes 2 aastat updateimata sait maalidega)
http://www.ruubikukuubikuosakondteatab.blogspot.com/   (Blog! )

Chintis Lundgren, loomingulises kriisis vaevlev maalikunstnik / hüsteerilises inspiratsiooniüleuputuses animarezhissöör-animaator. Koomiksit sattusin tegema aastaid tagasi Non Grata ajal kui mul ambitsioonid liikuvate kaadrite osas veel puudusid ning umbes 2000 kiirestisibavate jalgadega tüüpi mu seinal mind hulluks ajasid.

Mis sind koomiksi puhul tõmbab, et seda meediumi kasutad, kasutanud oled? Minu jaoks oli see ilmselt vaheetapp animatsioonimeediumini jõudmiseks. Praegu ongi tekkinud see probleem, et kui alustan ideega teha koomiks, siis lühikese aja pärast on saanud sellest hoopis storyboard uue animatsiooni jaoks ning koomiksiruudud kaovad mõtteist.

Montego sündis kui ma olin umbes kolmeaastane ja käisin lasteaias. Ma siis veel ainult ei teadnud, et ta on Montego. Millalgi enne Non Gratasse minekut leidsin ta üles ja otsustasin, et tegemist on täiesti suurepärase eksempariga ning asusin teda Non Grata seintele ja põrandatele duplikeerima. Billeneeve pani talle nimeks kiirestisibavate jalgadega tüüp. Alguses elasid kiirestisibavate jalgadega tüübid mittemidagikahtlustavate inimeste suitsupakkides ja tikutopsides ja igasugu ebavajalikel paberilipakatel. Lõpuks oli neid terve koolimaja täis, minu toas oli neid nummerdatud kujul üle kahe tuhande. Kahe tuhande suhteliselt standartse kiirestisibavate jalgadega tüübistiku massi hulka sattusid mõned kellel oli rohkem karakterit ja kellest hiljem said Montego, Hernaro, Boris ja muud. Alles kolm aastat pärast kohutavat, Non Grata asukaid hirmutavat infestatsiooni tekkis mul idee kogu hullus mis mu peas elas koomiksiks vormistada.
Sügiseks on mul plaanis seesama Montego koomiks animatsiooni meediumisse sujuvalt üle kanda.
Sündmused Montego ja Hernaro ümber kujunesid märkamatult ning kogunesid väikestest kildudest kokku Chintise jaburasse fantaasiamaailma. Punane Kuup, Kuri Skript, Brüssel ja kiirestisibavate jalgadega tüübid ujusid seal ringi kuni nad põrkusid ja lõid arusaamatuid seoseid, mis kolm aastat hiljem hakkasid natuke seoselisemaks seosetuseks muutuma. See on täiesti võimalik, et keegi teine peale minu ei saagi päriselt aru mis seal koomiksis üleüldse toimub.

Milliseid metoodikat kasutad oma loomingu ülesehitamisel narratiivi poolest? Mmm seda võib vist visuaalseks pool-automatismiks nimetada. Alustades on mul karakterid aga puudub narratiivi suhtes ettekujutus.. ma hakkan lihtsalt joonistama ja lõpuks valmib mind painavatest visuaalsetest kaadritest segane jutustus. Arusaamatu jaburus on minu tööde puhul täiest taotluslik. Mulle üldiselt ei meeldi liiga jutustavad ja õpetlikud lood ning ma olen alati rahul kui mu käest küsitakse, et mida sa nüüd selle koomiksi / animatsiooniga öelda tahtsid.. ma ei saanud midagi aru?





MARTIN RÄSTA www.mammut.baas.ee

Mammut alias Martin Rästa (1980) - õppinud kunsti ja graafilist disaini. Töötab vabakutselise graafilise disaineri ja illustraatorina.Osalenud ja korraldanud näitusi alates 1999. Vabakutseliste loovinimeste ühenduse Baas ja Baas Multistuudio asutajaliige. Näitusel esineb autorikoomiksi kogumikuga "Ärgates", mis räägib maailmalõpust ja unenägudest.

Järgmine ülesastumine: plakatinäitus galeriis SooSoo http://mammut.baas.ee/mmmt10/







KRISTEL MAAMÄGI www.pra-ha.blogspot.com


Õppinud
Eesti Kunstiakadeemias, stsenograafia (õpin veel), hetkel õpin Prahas ( Academy of Performing Arts)

Millisena näed Eesti koomiksi maastikku? Koomiksi tegijate hulk on viimaste aastatega ju parajalt suurenenud. Ja tegijad on omavahel küllaltki erinevad, kuivõrd koomiksikunstnike on erinevatel erialadelt ja tegemist ei ole ühe sõpruskonnaga. Pilt on küllaltki  mitmekülgne ja huvitav.   Kuna olen Tšehhis vaid lühikest aega viibinud, ei ole mul veel väga head ülevaadet siinsest koomiksimaastikust.

Milliseid loojutustamis, töömeetodeid ise koomiksi valmistamisel kasutad?
 Koomiksi algmaterjalina olen kasutanud erinevaid allikaid. Vahel kasutanud valmislugusid (näiteks Niidikoomik Jaak Tombergi tekstile), vahel saab kõik alguse paarist fragmendist, millele ülejäänud loo hiljem ümber ehitan (Tšehhi koomiks). Olen kasutanud ka valmis koomiksit, millel juba nii pilt kui tekst ja loonud sellele uue visuaali, seega ka uue tähenduse (Piilupart Donald. Karukarusell). Teinekord algab kõik kellegi teise unenäost (Uversaalne_Unboolika).  Vastavalt konkreetse töö iseloomule olen kasutanud iga koomiksi juures just seda tehnikat, mis selle omapäraga kõige paremini sobib. Siiani olen varieerinud joonistust, maali, õmblust ja kollaaži.

Räägi natuke oma taustast, mis on soodustanud koomiksite valmistamist... Minu teadlik koomiksihuvi sai alguse Tartu Kunstikoolis, sealse õpetaja Peeter Krosmanni koomiksitunnist. See huvi on aegade jooksul aina süvenenud.

Kes on Tšehhis põhitegijad?
Jiří Šalamoun on üks kuulsaim koomiksi kunstnik, illustraator, animafilmide autor. Teised huvitavad tegijad: Petr Pavlán, Jiří Grus, Pavel Čech, Jan Šiller, Adolf Lachman, Tomáš Kučerovský, Jan Bažant, Branko  Jelinek, Karel Jerie

Mis on tulevikuplaanid, järgmised kunstiprojektid?
Kuna olen erialalt stsenograaf ja õpin hetkel Prahas,  siis on minu huviorbiidis siinne nukuteater.  Kuna teen väikest uurimistööd tšehhides, siis peaks lisaks selle teemalisele koomiksile valmima ka  lühilavastus. Järgmisel poolaastal on plaanis lõpetada üks animatsioon. Kodulehte mul hetkel veel ei ole kahjuks. Ma ei tea, kas see sobib, aga minu siinsete tegemistega saab tutvuda www.pra-ha.blogspot.com



JANAR SAARON www.toonsup.com/janarhirmus

Kuidas sattusid koomiksit tegema? Õpin hetkel Tallinnas Balti Filmi- ja Meediakoolis avalikke suhteid, kuid tegelikult olen pärit Tartust. Viimased kümme aastat olen enda rõõmuks igasuguseid kritseldusi ning humoorikaid pildikesi joonistanud. Pool aastat tagasi otsustasin hakata korralikult koomikseid tegema ning kui esimene koomiks nägi  üle ootuste vägev välja, leidsin, et võiks sellega kohe tõsisemalt tegelema hakata. 

Mis sind koomiksi puhul tõmbab, et seda meediumi kasutad, kasutanud oled? Koomikseid on lihstalt minu jaoks ülimalt lihtne ja põnev valmistada.  Ma kujutan enda peas mingisugust humoorikat  seika ning üritan selle seejärel võimalikult  arusaadavalt  koomiksi vormi panna.

Millised on selle tulevased ilmumisplaanid? Hetkel veel pole tegelaskuju, kes oleks olnud enam kui ühes koomiksis. Samas on kindel plaan valmis teha suurem hulk koomikseid, milles oleks peategelaseks IT alal töötav Eesti mees Küllo.  

 
 Mis või kes või milline on Eesti koomiks? Pole eriti süvenenud Eesti koomiksi maailma, kuid kui mõtlen hetkeks, mis on Eesti koomiks , siis mul meenuvad kindlad koomiksid, mis ma jaotan kahte kategooriasse:

1) Õpetlikud ning tõsiselt siirad koomiksid NSVL ajast ( meenub enda lapsepõlvest  Kurjam ja Nurjam ning Pontu ja Priidu)

2)Suhteliselt labased, peamiselt viina ja “Jalaga tagumikku” ümber keerlevad  ajalehtedes/ajakirjades  ilmunud koomiksid nagu Mürakarud, Pesakond ja Kosmosemutid.  Ma ei taha kindlasti öelda, et need koomiksid nõrgad oleksid. Nii mõnigi Kosmosemuttide koomiks on mind tõsiselt naerma ajanud  kuid  Pesakond ja Mürakarud kippusid ennast tihti kordama.

 
Mis on sinu järgmised projektid? See suvi on tõsine plaan valmistada suurem hulk koomikseid eelpool mainitud tegelasest Küllost. Koomiksi tegevus toimub Eestis ning on osaliselt seotud kõigega, mis maailmas toimub. Selle projekti nimetan ma õnnestunuks siis, kui  leiab piisavalt vastukaja ja arendab mind ennast ka. Link loomingule:
www.toonsup.com/janarhirmus



MARTIINI

Tema viimane kaaslooming raamatuna müügis: http://apollo.ee/product.php/0996303

Järgmine projekt? Osalemine näitusel: EKLEKTIKA, KUMU, A501, 14.05-10.10.10

Koomiksi eelised meediumina? Eeliseks on võimalus kasut suurt üldistust, samas säilitades mitmetähenduslikkus.
Minu jaoks on keeruline võimalikult vähesega väljendada ja samas jääda veel arusaadavaks & huvitavaks.
 Et ka 1 pilt võib rääkida kogu loo. Nõnda mul nad tekkivadki, näiteks vaadates mingit jäädvustust või ka toimuvat ( & ettekujutatud ) situatsiooni tekkib rohkem või vähem äraspidine peegeldus vaadatust. Lihtne on seda paljudes kohtades märgata, aga raske on oma laiskuse inertsust ületada, et "see" nähtavale tuua.

Mulje eesti koomiksimaastikust? Vo on praegu mitmekesisem osa koomiksizanrist nö põrandaalune, kus, nagu selgub ka selle näituse kodukalt on väga tugevaid väljendusi vastupidiselt nn suurtes lehtedes esineb paar statsionaari, kelledest 2 on üpriski nürid, teised 2 jällegi üsna head.

Kuhu ise suundud? Jätkan samas vaimus: mixiva tehnikaga, nii visuaali kui ka audio (üx ammune žanr on mul ka diktofoni kuuldemängud ), samas võiks viitsida ka algusest - lõpuni joonistusliku seeria(id)
teostada, näis.


PAUL UDU


MEELIS KIRSIMETS

Elan Järvamaal Koeru vallas. Pliiatsit olen väikesest peale käes hoidnud. Joonistamisega puutusin lähemalt
kokku Tartu Kunstikoolis õppides. Koomikite juures pean olulisemaks head joont. See on sild lugeja vahel, mis peab paremini kandma kui jutustatav.

Tegelane Peeter on kiirest ajast pärit. Koolivend ( jutt käib Tartu Kunstikoolist ) Matile tekkis mobla ja see oli märk, et (info) kiirus läheb üle käte. Tasakaaluks midagi aeglast ühesõnaga.

Abu Simbeli ja Roger Moore'i tegelased tulid paar aastat varem ('95). Kreeker veidi veel varem. Märtsis on Kreekeri 15 a. sünnipäev, seekord 15.märtsil (loogiline).

Tegelane Kreekeri sünd on seotud Ümera poodi müügile saabunud küpsistega, mida reklaamiti lühidalt "krõbe kreeker kaleidoskoop". Taolist asja polnud senimaani veel keegi kuulnud ja jabur nimi sai üles tähendatud taolise
mitte millegi sarnase, aga siiski tegelase kujuga. See, et tegu ültse küpsistega on, selgus paari päeva möödudes. Selle ajaga lõi fantaasia keha. Simbeli kamp koosnes tüüpidest, kelledel suurema osa identiteedist moodustas šehvilt toimida. Sealhulgas ka ropult ja vägivaldselt, peamiselt peedistati Kreekerit ja kõigi ühist naist Reeta. Tüüpilised Kreekeri retsid nägid välja nii:




THOMAS SCHIELEKE http://www.perry-rhodan.net/entertainment/cartoons/

Sündinud 5. novembril 1964 Hamburgis, Eestisse sattusin esmakordselt uudishimust 1994. aastal, kohtasin oma elukaaslast (kellega siiani koos elan) ja nii ma siia jäin. Õppisin Hamburgi kunstikoolis tarbegraafikat, koomikseid hakkasin tegema kaheksakümnendate keskel, esimese koomiksi avaldasin 1987 ajakirjas "Rambock" (Hamburgis), hiljem regulaarselt kogumikes "Panel", "Szene Hamburg", "OXMOX" jt., Eestis ajakirjades "Mardus", "Pikker", "Täheke", "Õhtuleht" jt.


Milline on Eesti koomiksimaastik? Eesti koomiksimaastik on suhteliselt kirju ja omanäoline ja ma julgeksin väita, et siiani mitte päriselt välja kujunenud. Tundub, et Euroopa traditsioonilisest koomiksikultuurist (Prantsuse-Belgia) on Eesti koomiksikultuuril vähem mõjutusi kui anglo-ameerika omast ja eriti viimasel ajal ka Jaapani koomiksitest. Ka Saksamaal on tunda Jaapani mõjusid just viimasel ajal, aga saksa koomiksikultuur on siiski väga tugevasti seotud Prantsuse ja Belgia omaga.

Võrdluseks Saksamaal...?  Saksa koomiksi üheks alustajatest oli Rolf Kauka ("Fix und Foxi", "Lupo", "Tom ja Piibrisüda"), tema oli ka esimene, kes avaldas saksa keeles "Asterixi" ja "Marsupilami". Uuematest tahaks nimetada Matthias Schultheiss'i (avaldas oma loomingut peamiselt ajakirjas "Metal Hurlant"), nooremaid on muidugi hiljem massiliselt peale tulnud. Ma ise olen viimasel ajal olnud enim seotud kirjastusega "Pabel-Moewig Verlag", mis annab välja maailma pikaajalisimat ulmesarja "Perry Rhodan"

Peamised koomiksiüritused Saksamaal...?  Üle kahe aasta toimub Erlangenis "Comic Salon" (mis on peamiselt insider-üritus ja mõeldud eeskätt autoritele), tavahuviline võiks külastada samuti üle kahe aasta toimuvat "Comic-Börse" nimelist üritust Hamburgis. Veebi kaudu saab Frieder Maier'ilt koomikseid tellida, nii saksa omasid kui ka kõiki teisi. Nad annavad ka hea meelega nõu, kui sa neilt küsid.

Kuidas sündis sinu väga tundlik, soe ja muhe koomiksijoonistamise stiil?  Eks ma sain vanemaks ja targemaks ja muutusin ajapikku ise ka selliseks tundlikuks, muhedas ja soojaks taadikeseks. :-) Üks asi veel - ma püüan ennast väljendada ilma sõnadeta, minu arvates on see tõeline koomiksikunst, kus on vähe teksti. Mida vähem teksti, seda rohkem kunsti.

Kas on ka vahe koomiksi joonistamisel lastele või täiskasvanutele?
Vahe on selles, et minu arvates on lapsed intelligentsemad kui täiskasvanud. Neile ei saa niisama mingit saasta pähe määrida.


Kas umekoomiks, mida viljelenud oled, järgib mingeid spetsiifilisi loo või stiilipõhimõtteid..?
Ma usun, et stiil on isegi olulisem. Vaadake ajakirjade "Epic Illustrated" või "Heavy Metal" numbreid. Siis saate aru, mida ma mõtlen. Või Bastei-Lübbe kirjastuse välja antud "Luc Orient'i". "Valerian et Veronique" kuulub samasse ritta. Samas - väga viletsast loost ikka väga head koomiksit on raske tea, visuaalselt on seda ehk tore vaadata, aga raamat peab ikka mingit lugu ka jutustama. Üheks mu lemmikautoritest on olnud ka Don Lawrence ja praegune põhilemmik on J.-M Charlier'i ja V. Hubinon'i "Buck Danny". Seda rida võikstegelikult lõputult jätkata. Tema loominguga on võimalik tutvuda aadressil: http://www.perry-rhodan.net/entertainment/cartoons/ 






JASPER ZOOVA http://www.divedivedive.org/art/jasper-zoova

  Ülevaate loomingust saab inglise veebiajakirja "DiveDiveDive" leheküljelt:

Kuidas sattusid koomiksit tegema? Esimesed koomiksid tegin Lastekunstikoolis. Siis hakkas mind huvitama
sürrealism. Esimese koomiksi peategelane oligi Salvador Dali, kes neelas ennast alla.

Loomingulised plaanid lähiajaks? Järgmine plaan on teha valmis maaliseeria "Mõtlemisjaamad", mis on ka omamoodi koomiks. Näitus toimub maikuus KUMU-s. Praegu jändan selle kallal.

Mis on mulje Eesti koomiksist? Mind on palju mõjutanud Eesti koomiksi klassiku Ollimar Kallase tööd. Tema "Proovisõit", "Seiklus Sekontias" jt. on jätnud särava mulje. Kindlasti on ta minule eeskujuks kui eesti koomiksist rääkida. Praegune tase on vist väga eklektiline- tehakse ju kõike. Hindan kõrgelt.

Mis loojutustamis meetodeid oma lugude kokkupanekul kasutad? Alustan tavaliselt karakteri joonistamisest ja siis paiskan ta loo sisse. Loo algus ja lõpp võvad minu puhul olla ära vahetatud. Loo jutustamise puhul meeldib lõpmatuse mõõde. Leian ,et selle parimaks saavutamise viisiks on kasutada kordumisi ehk luupe.
Narratiivsust olen lahendanud näiteks muinasjuttu võtmes. Seeria "Reis ma ei tea kuhu" räägibki vangistatud narri seiklustest, kes reisib pimedate laste linna ja satub kõrbe ja rändab üle seitsme maa ja mere ning jõuab lõpuks templisse. Muinasjutu raamatud on olnud eeskujuks ja Walt Disney muidugi ka.

Mis on ANTI-koomiks?kujutan anti-koomiksit ette heliteosena- siis kui triipkood on transformeeritud sümfooniaks:D
http://www.divedivedive.org/art/jasper-zoova




LIINA PAAKSPUU ja ARIAN LEVIN

Kes on see värvikas paar, kes igal aastal sõpru tuttavaid koomiksilooga üllatavad? Liina Paakspuu ja Arian Levin loomulikult. Ülisiivsatel pühadetervitus-koomiksiteid on "maitsta" saanud paljud ja muidu filmiga tegelevale paarile on selle üllitise tekitamine ka fun.






TOOMAS VERREV www.mutionu.org

Ta on 30 aastane  autor, töötanud copywriter’i ja AD-na. Lavastanud telereklaame. Momendil seotud filmiprojektidega ja püüab päevi muidu mööda saata aga tema tõeliseks kireks on "MUTIONU " projekt.

 

kUS "Mutionu" näha saab?
Mutionu ei ole mitte niivõrd koomiks kuivõrd iseseisev tegelane, kes elab meie ümber ja võib-olla ka meie sees. Mutionu ütleb põhimõtteliselt samu asju kui 3600 tähemärgist koosnevad arvamuslood, kuid ta teeb seda otseselt, kompaktsemalt ja palju äkilisemalt. Küsimus ei ole mitte selles kuidas ta ütleb ja mida ta ütleb.  Hoolimata pidevast ropendamisest on Mutionu äärmiselt eetiline tegelane, kes ei tee kellelegi liiga. Mis oli ka põhjus, miks eelmisel aastal hävitas Mutionu kõik sodiaagimärgid selleks, et me saaksime rohkem enda elu üle ise otsustada. Nii et Mutionu on kordades kõvem mees, kui Superman, Hulk ja Power Puff Girlsid kokku! Peale eetilisuse puudub Mutionul igasugune veendumus. Oma olemuselt on ta hedonist, kes homme võib rünnata üht ja ülehomme teist. Mutionu kohta ei ole mõtet midagi ilusat öelda, sest juba järgmisel päeval sõimab ta seesinase hea sõna lausuja näo täis. Selles mõttes on ta vaba. Vaid öko teemad on need, kus võib märgata teatavat järjepidevust. Stilistiliselt on Mutionu teadlikult jõhkralt joonistatud, sest maailm, kus me elame ongi jõhker. Mutionu ise elab aga veebilehel www.mutionu.org. Mõneti kehastab Mutionu Eesti eliidi provintslikust. Ta on lõpetanud EBSi, töötab mõnes moodsas kontoris, kuulub niiöelda seltskonda, põlgab maakaid, olles ise samal ajal ehe maa sool ja sõidab ainult taksoga, sest ta lihtsalt sõiduõpetajatega ilma rusikateta ei suhtle. Ja Evelin Ilvest ta ka ei armasta.  Lühidalt, mina ei ole Mutionu ja Mutionu on meie ülimina.

Kommenteeri eesti koomiksimaastikku, hetke olukorda: 
Mulle täitsa meeldib, et eesti koomiksimaastik on selline nagu ta on. Ei ole mõtet punnitada. Aro Pede koomiksid kunagises Nooruses oli piisav doos selleks, et elada ülejäänud elu ilma sellise loominguta. Samas on Olimar Kallase MÕVi koomiksid väga lahedad ka täna kätte võtmiseks ja sirvimiseks. Kuid tegelikult häirib mind selle küsimuse toon – mis kuradi eesti koomiks? Me elame siiski globaliseerunud maailmas, nii et rõhk peaks olema sõnal koomiks, mitte eesti. Miks ei võiks koomiksid olla internatsionaalsed? Pilt annab on ju mõistetav erinevates kultuurides, tekst nii ja naa. Kuigi koomiksi ei pea kindlasti sisaldama endas ka teksti.

Kuid kui positiivselt vaadata, siis mulle meeldib, et eesti koomiks, vähemalt minu meelest, ei püüa kellelegi meeldida. Et ta on parajalt underground. Vähemalt Mutionu ei taha kindlasti kellelegi meeldida. Nilbe oleks lihtsalt, kui kusagil sünniks mingi „ülivinge“ meinstriim koomiks, ....nõmedate ja konteksti sobimatute sponsori logodega ja IDIOOTSE product placemendiga. Mulle meeldib, et eesti koomiksit teevad isiksused, või vähemalt inimesed, mitte turundusjuhid.

Mutionu ei ole mitte niivõrd koomiks kuivõrd iseseisev tegelane, kes elab meie ümber ja võib-olla ka meie sees. Mutionu ütleb põhimõtteliselt samu asju kui 3600 tähemärgist koosnevad arvamuslood, kuid ta teeb seda otseselt, kompaktsemalt ja palju äkilisemalt. Küsimus ei ole mitte selles kuidas ta ütleb VAID mida ta ütleb.









OTT PILIPENKO

1984 aastakäigu noor Eesti kunstnik, lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia Vabade Kunstide graafika erialal. Teinud mõned animatsioonid ja tätoveerib. Käesoleval hetkel ehitab arvutimänge.






ALAR PIKKORAINEN

Ühe tuntuima koomiksi "KOSMOSEMUTID" autor ja "Kosmosemuttide" koomiksi sündi on ta varasemalt Eesti Ekspressi veergudel kommenteerinud nii: : “Asko ­Künnap tegi kunagi “Kosmoserottide”-nimelist koomiksit Ekspressis ja mina siis tegin niisama pulli pärast sellele kolm-neli osa mingit paroodiat vastikutest vanamuttidest ja muud pointi seal ei olnudki. See oli 1994. aastal. Võtsin siis julguse rindu ja viisin need Eks­pressi toimetusse ja näitasin neid toimetuses ­Tarmo ­Vahterile. Siis tüübid ütlesid, et tee juurde. Ma siis tegin. Sellest ajast saati ilmuvad nad kord nädalas Eesti Ekspressis.”

Sündinud 8. veebruaril 1968.a. Raplas. Alates 1994. aastast küttinud ideid või disaininud Eesti erinevates reklaami agentuurides. Osalenud Eesti kunstnike ülevaatusnäitustel, auhinnatud karikatuurivõistlustel ja mitmetel reklaami konkurssidel. Hetkel töötab Age McCann nimelises reklaamiagentuuris kunstnikuna. Vaba aega täidab fotograafia, maalimise, illustreerimise, võitluskunstide, skulptuuri, geobioloogia ja basskitarriga.










ÜLO PIKKOV

Animarezhissöör, lasteraamatute autor, jurist. Tema koomiksiseeriat "A ja O" saab lugeda ajalehes "Eesti Ekspress".
http://paber.ekspress.ee/viewdoc/ADC45FE8B1A2DD40C22576D900533785
Oma loomingu kommentaariks on ta öelnud: "Aga see vist teie asjadega eriti ei lähe - mul on põhimõte, et ühe koomiksi tegemiseks üle 2 min. aega ei tohi kuluda... "




PILLE  TAMMEJÕE

Enesetutvustus: Oma esimese koomiksi joonistasin 2. klassis ning sealt alates muutus joonistamine ja mõneks ajaks ka koomiksite loomine minu meelistegevusteks. Sügavam huvi koomiksite joonistamise vastu tärkas uuesti alles kõrgkoolis. Hetkel olen lõpetamas Tartu Kõrgema Kunstikooli meedia- ja reklaamikunstiosakonda. Kui kooli või muid kohustusi pole ja Internetis totakate lehekülgede külastamine üle viskab, siis sisutan oma aega (lisaks joonistamisele) meeleldi ka lugemisega ning filmide vaatamisega. Koomiks on valminud koolitööna. (juhendaja Joonas Sildre.)










MADIS OTS
koomiksi "PESAKOND" ametlik veebileht:  http://www.pesakond.ee

Sündisin 1977, Elan Tallinnas, Õppisin Tallinna Ülikoolis reklaami ja meediat, olen reklaamiagentuuri Vatson Wunderman loovjuht. Pesakonda joonistan vahelduva eduga aastast 1994: umbes 3000 koomiksit, 10 koomiksivihikut ja 2 -raamatut, 1 näitus. (Pesakonna koomiksi plakati autoriks Martin Kekishev. Katke plakatist pildil.)
Pesakkonna koomiksit on võimalik näha veebis: http://www.pesakond.ee





PEETER ALLIK

Sündinud 1966 Põltsamaal. Üks pikima habemega kujutav kunstnik Eestis.
Galerii Ferrodum galerist (Galerii Ferrodum on Tartu kõige vingem galerii...) http://www.hot.ee/ferrodrum/
 Tema isiklik veebigalerii: http://lizard.artun.ee/~sips/allikufolder/peeterallik_en.html
Peeter Alliku loomingust pikemalt wikipeedias: http://et.wikipedia.org/wiki/Peeter_Allik




THE ALABAMA (Here we rest) team www.herewerest.com

The team consists of: Aleksei Nehoroshkin, Anna Afanasyeva. She is a member of Honk-Fu studios. http://honkfu.com/   "ALABAMA" on raamatuseeria Ameerika klassikalises 24 lehekülge-peatükis formaadis. Selles on planeeritud 2 aastakäiku, igas umber 10 peatükki. Iga peatükk on ka vaadeldav eraldiseisva graafilise novellina. Momendil on valmis proloog- kõrvallugu ja esimene meeleolu loov peatükk. Mis on lugemiseks projekti ametlikul veebilehel. http://www.herewerest.com/






www.wabariik.eksiil.net
Andrei Liimets, Tõnis Tootsen ja Kadri Märtin on kolm noort, kellel on olnud viimase aasta jooksul rõõm vahendada eestlastele vähe tuntud riigis, nimelt Wabariigis toimuvat. Seda mainekujunduskampaania raames, mille tõttu on tänaseks saanud jalad alla internetilehekülg www.wabariik.eksiil.net. Sealt võib lisaks sajale koomiksiseeriale leida ka uudiseid Wabariigist ja selle tegelaste profiile. Et ise on oma loomingu kohta midagi raske öelda, sobiks ehk paremini kommenteerima Wabariigi peaminister: "Mmmh, see on päris äge, jah."
Kadri, kes hoole, armastuse ning Andrei ja Tõnise poolt valitud seikade tõttu kohatise võikuskrambiga koomiksi paberile võlub, täidab oma Wabariigi esindamisest vabaks jäävat aega reisimise, joonistamise ja kõige muu huvitavaga. Ja käib ülikoolis. Andrei vaatab filme ja kirjutab neist. Ja vahel kirjutab niisama ka. Tõnis kirjutab, laulab ja teeb koos Andreiga filmi. Nii infot selle peagi ilmuva üllitise kohta kui tema muusikat võib leida aadressil www.demineerija.eksiil.net.





Yoshi (Joskaude Pakalkaite, 1988, Vilnius, Leedu)
Gediminas Šiaulyse sõnul on ta: "... parim Leedu kaasaaegne koomiksi kunstnik."
Nad mõlemad teevad kaastööd Leedu graafika-koomiksi ajakirjale "Medus"
http://medusblog.wordpress.com/
♥LABEL: www.yukimode.net
♥BLOG: www.yukimode.net/news

´"Ma joonistan sellest ajast kui käsi jaksas pliiatsit hoida. Mu vend tegi käsitsi joonistatud ajalehti ja ma aitasin "tirazheerida". Mind nahutatu selle eest, et iga ajalehe number tuli isemoodi originaalist. Mõned aastad hiljem möllisid mu vanemad mu kohalikku kunstikooli, ma tegin mitmeid katseid põgeneda, mängides proffesionaalselt korvpallli aga see ebaõnnestus.

Minu esimene lemmikloom Yuki (RIP) inspireeris mind looma isiklikku "comix& zine" label-it "Yukimode". Yuki jooksis ära jõuluõhtul ja ei tulnud kunagi tagasi, nii on see label pühendatud kõige täiuslikumale mustale kassile, kes mul kunagi olnud on. Momendil töötan loojutustamise vallas ja ühendan oma "graffiti" meeskonda ja harjutan amatöör-tätoveerimist oma sõprade peal. Minu igapäevane- normaalne- igav- london- tüübi amet on vabakutseline illustratsioonide valmistamine. Minu koomikseid on avaldatud Läti koomiksiajakirjas "Kush!", ajakirjas " Blutt" ja "Laste õiguse ja kohustuste raamatus, välja antud Lätis.. Minu esimene graafiline novell ilmus Leedu graaka ja koomiksi ajakirjas "Medus. Eelmisel aastal, osalesin oma esimesel koomiksifestivalil "Crack!" mis toimub Forte Prenestinos, Roomas)."



JAANUS SAKKIS http://www.youtube.com/watch?v=o0RnWOAcw74

Olen 25. Aastane Graafiline disainer / illustreerija. Eesti kunstiakadeemia graafilise disaini tudeng. Koomiksite ja animeerimise vastu on pisike huvi olnud juba päris jubina suurusest hetkest peale. Enne viiendat klassi sai sahtlisse oma vikase eesti keelega koomikseid ja lugusid joonistatud ja siis saabus paus. Kusagil gümnaasiumis tuli koomiksite joonistamise tuhin jälle peale.. ja nüüd olen vahelduva eduga üht-teist sahtlisse joonistanud/visandanud. Vahepeal olen illustreerinud mõne lasteraamatu ja joonistanud KUMA ristsõnadesse pilte.

TEGELASKUJUST: Monkey Moe ehk Moe aff, tore sõbralik kangelasest pärdik(mitte karu), kes asub ühes linnas korda looma, leides endale nii sõpru kui ka uusi toredaid vaenlasi. Moe on see väike aff kes peitub meis igas ühes. Moe on see pisike aff sinus, kes mõtleb, et teeks mõned lollused/midagi täiesti haiget või aitaks seda vanat prouat kellel on teinekord keeruline astuda trammi. Kahjuks surub mingi valehäbi/moraal/debiilne raam selle affi teinekord puuri.. õnneks vahel pääseb ta siiski kasvõi korraks välja. Tugevalt absurdsed samas lihtsad ja ajuvabad lood omapäraste tegelaste näol.. või vähemalt midagi taolist selget/segast võiks Moe`st loota. Tegelaskujuga võib tutvuda anima-koomiksi vahenduses.





"Is there any life before death?" LA IRA
He is artist from Barcelona, Catalonia, having residency in Netherlands, Amsterdam.
some of his works on website: http://monmort.blogspot.com/










NB! Nimekiri on täienemisel...